AVALEHT

 

Kuulates vanamuusikuid mängimas sajanditetaguseid meloodiaid, on sageli kuulda  natuke torupilli meenutavat pillihäält - ilmselt on pillimees kätte võtnud Hurdy Gurdy.


Hurdy Gurdy (eesti keeles veel: rataslüüra või ratasviiul) on esimene keelpill, millele keegi tundmatu pillimeister kusagil Lääne Euroopas, teadaolevalt umbes 800-900 aastat tagasi nuputas külge klahvid ning seejuures avastas, et lühikese poogna asemel võib vastu keeli hõõrudes häält tekitada hoopis lõpmatu poognaga, milleks sobis ideaalselt ratas. 11-12 sajandil kandis pill nime organistrum ja seda sai mängida vaid kaks muusikut korraga. 13. sajandiks olid pilli mõõdud oluliselt vähenenud ja hurdy gurdy'st oli saanud soolopill.


Sellest kaugest ajast saadik on Hurdy Gurdy üle elanud kireva ajaloo. Pillimeistrid ja muusikud on teda täiendanud, igaüks omal moel. 14-15. sajandiks oli Hurdy Gurdy levinud üle kogu Euroopa. Kuigi erinevate maade Hurdy Gurdy’d olid välimuselt väga erineva kuju ja nimega, on need siiski sisult sarnased. Tänapäevaks on paljud pika ajalooga pillid läbi teinud moderniseerumise ning leidnud seeläbi oma tee nüüdisaja klassikalisse või popmuusikasse. Hurdy Gurdy seevastu on üks neist vähestest pillidest, millel on säilinud põhiosa tema algupärast ning mis pole moevoolude kiuste oluliselt muutunud. 19. sajandil kaotas hurdy gurdy oma populaarsuse. Tema taasavastamine toimus alles eelmise sajandi keskel, koos etno- ja vanamuusika populaarsuse tõusuga.


 

Oma pillid teen võimalikult traditsioonilisel viisil ja käsitööna. Materjalide ja detailide valikul püüan töösse panna võimalikult lähedaselt ajaloolisi eeskujusid ning kasutada kättesaadavaid maale, jooniseid ja fotosid. Nii mõnegi selle kodulehe piltidel oleva pilli sees elab oma teist elu siinsamas eestimaal kasvanud ja sarikana või talana juba kedagi aastasadu teenininud puutükk. Samuti on pillides detailide, mis on tehtud siinsamas Kadrioru lossipargis kasvanud vahtrapuidust.


Õnneks ei piira ranged traditsioonid ja kindlad reeglid hurdy gurdy’de kaunistamist igale pillitegijale omasel viisil ning seejuures võtta arvesse pilli tulevase kasutaja soove. Masinate abi on kasutatud peamiselt ettevalmistavate tööde ning abivahendite ja rakiste tegemiseks. Tänapäevaste materjalide ja lahenduste kasutamine on möödapääsmatu siis, kui tulevane omanik tõesti soovib saada pillile paremat vastupidavust, kas siis õhuniiskuse või temperatuuride muutuste suhtes.

 

 

Vaatamata hurdy gurdy aukartustäratavale ja kirevale ajaloole olen kindlalt veendunud, et aega pole mõtet päris seisma panna. Seepärast on pilli tehes üsna loomulik järgi anda kiusatusele proovida mõnda uut ideed või lahendust. Loodan, et sellest saavad kasu nii pillimängijad, kui ka muusika kuulajad.

 

 


01.detsembrist 2009 kuni 31.augustini 2010 aitas FIE-l Toomas Marga soetada puidutöökoja seadmeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programm.

 

Projekti kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.